Südamlikud õnnistused
Lugege Laul 103:1-5 ja Laul 103:15-22
Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta hingel rahuldust tunda oma vaevas. Ma nägin, et seegi on Jumala käest. Sest kes võiks süüa ja kes võiks juua ilma temata? (Koguja 2:24-25)
Ühel hommikul olin ma pisiasjade pärast õnnetu.
Olles otsustanud lõunavaheajaks töö juurest lahkuda, parkisin ma auto järve lähedale, kus inimesed söödavad parte ja käivad jalutamas. Kuigi ma olin ilusas rahulikus keskkonnas, suutsin mõelda vaid oma muredele. Umbes samal ajal sõitis sinna väikebuss ja sealt tuli välja rühm vaimsete puuetega noori. Olin võlutud, kui õnnelikud nad olid lihtsalt sellest, et said ilusal päeval tulla välja parte söötma. Sel hetkel teadsin, et Jumal rääkis mu vastu mu enesehaletsuse kohta.
Need noored rõõmustasid Jumala maailma terviklikkuse üle. Miks peaksin mina, keda on õnnistatud hea tervise, perekonna, sõprade, hea töökoha ja materiaalsete asjadega, tundma, nagu oleks mind mingil moel tühiseks peetud?
Need noored tundsid rõõmu sellest imelisest, Jumala kingitud ajast järve ääres. Neil oli midagi sellist, mida minul ei olnud ja mida ma ei saanud endale hankida ei rikkuse ega prestiiþiga.
Ma kummardasin pea, et tänada Jumalat kõigi õnnistuste eest ja meenutasin endale Jumala igavest, teenimatut armastust. Ma läksin palju õnnelikumana töö juurde tagasi. Enam ei keskendunud ma iseendale, vaid sellele, kuidas ma saaksin oma eluga Jumalat ülistada.
Need noored rõõmustasid Jumala maailma terviklikkuse üle. Miks peaksin mina, keda on õnnistatud hea tervise, perekonna, sõprade, hea töökoha ja materiaalsete asjadega, tundma, nagu oleks mind mingil moel tühiseks peetud?
Need noored tundsid rõõmu sellest imelisest, Jumala kingitud ajast järve ääres. Neil oli midagi sellist, mida minul ei olnud ja mida ma ei saanud endale hankida ei rikkuse ega prestiiþiga.
Ma kummardasin pea, et tänada Jumalat kõigi õnnistuste eest ja meenutasin endale Jumala igavest, teenimatut armastust. Ma läksin palju õnnelikumana töö juurde tagasi. Enam ei keskendunud ma iseendale, vaid sellele, kuidas ma saaksin oma eluga Jumalat ülistada.
Dan Armfield (Tennessee, USA)