Juhtnööre järgides

Aastaid tagasi, kui ma töötasin riigiteenistuses ja arvuteid ei olnud veel olemas, siis hindasin ma teste käsitsi. Aastaid tagasi, kui ma töötasin riigiteenistuses ja arvuteid ei olnud veel olemas, siis hindasin ma teste käsitsi. Kõigepealt hindasin ma lõiku pealkirjaga “Kirjalike juhtnööride järgimine.” Ma mõtlesin: “Tore! Isegi kui testide sooritajad ei tea vastuseid teistele lehekülgedele, peaks see osa olema nii kerge, et nad saavad maksimumpunktid.” Kuid mind hämmastas, et seda osa parandades nägin, et vaid vähesed olid saanud maksimumpunktid. “Kas kirjalike juhtnööride järgimine on siis nii raske?” imestasin ma. See oli ju iga ametikoha oluline nõue. Kui nii paljud said selle lõigu eest vähe punkte, mis juhtub siis, kui nad peavad tegelikult juhtnööre järgima, mitte ainult testis või töökohal, vaid ka oma elus.

Lõpuks esitasin ma selle küsimuse iseendale: “Kas ma ise järgin Jumala kirjutatud juhtnööre meie jaoks?” 1. Tessaloonika 5. peatükki lugedes astusin ma dialoogi Jumala juhtnööridega. 12. salm käsib mind austada oma ülemaid. “Kas isegi siis, kui ma ei ole ülemusega nõus?” Järgmises salmis manitseb Paulus mind hoidma teistega rahu. “Mis? Kas ma pean vennale andeks andma, et ta mu sünnipäeva ära unustas?” Kui Paulus käsib mind julgustada pelglikke ja nõrku (14. salm), kas see tähendab, et ma pean oma eakale ligimesele süüa tegema, ta kodu koristama ja teda lohutama? “Kas ma ikka järgin Jumala kirjalikke juhtnööre?” küsin ma endalt, süda rinnus kokku tõmbumas. Ei järgi. Ma ei saa sellega hakkama. Loomulikult ei saa ma mitte kunagi täiuslikuks, kuid sellegipoolest ma püüan.