Armastavate käte vahel
Lugege Rooma 6:6-10
Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan elu oma lammaste eest. (Johannese 10:14-15)
Toidupoe kassajärjekorras seistes kuulsin, kuidas kaks mu ees seisvat eakat naist kurtsid vanadusprobleemide üle.
“Ma arvan, et elu on läinud halvemuse suunas,” ütles üks: “Me oleksime pidanud sündima üksi ja omaette ning surema hellalt ja armastavate käte vahel hoituna.”
Naise sõnad panid mind mõtlema. Kui me tunneme Kristust, siis sureme tõepoolest “hellalt ja armastavate käte vahel hoituna.” Meie, kes me usume Kristusesse kui oma Päästjasse, oleme tema talled. Me oleme sündinud maa peale, et meid hoiaksid inimestest lapsevanemate käed, ja kui me usume Kristusesse kui oma Päästjasse, siis sünnime teist korda tema armastavate käte vahele. Need käed hoiavad meid, kui me lahkume oma ajutisest ihust ja astume igaveseks meie armastava Jumala ligiolusse. Milline lohutus on teada, et me ei pea surema üksi! Kristus on alistanud surma ja valmistanud meile kodu taevas, kus ta meid avali käsi ootab.
Naise sõnad panid mind mõtlema. Kui me tunneme Kristust, siis sureme tõepoolest “hellalt ja armastavate käte vahel hoituna.” Meie, kes me usume Kristusesse kui oma Päästjasse, oleme tema talled. Me oleme sündinud maa peale, et meid hoiaksid inimestest lapsevanemate käed, ja kui me usume Kristusesse kui oma Päästjasse, siis sünnime teist korda tema armastavate käte vahele. Need käed hoiavad meid, kui me lahkume oma ajutisest ihust ja astume igaveseks meie armastava Jumala ligiolusse. Milline lohutus on teada, et me ei pea surema üksi! Kristus on alistanud surma ja valmistanud meile kodu taevas, kus ta meid avali käsi ootab.
Caroleah Johnson (California, USA)