Kotkasulg
Lugege Markuse 12:41-44
Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis. (2. Korintose 9:8)
On peaaegu kesköö. Varahommikul lähen ma haiglasse raskele südameoperatsioonile.
Õhtul sõin ma koos ühega oma poegadest ja ta perega. Mu viieaastane pojapoeg Ian kinkis mulle ümbriku ja oma parimad soovid. Ümbriku sees oli kotkasulg.
Poisi ema selgitas: “Iani toas on karp, ta nimetab seda oma aardelaekaks. Selles hoiab ta oma lemmikasju. See on kotkasulg, mis talle mõni kuu tagasi pärismaalaste kokkutulekul kingiti. See on olnud seni ta kõige väärtuslikum aare.”
Äkki omandas sulg mu jaoks täiesti uue tähenduse; see ei olnud enam lihtsalt ilus ja ebatavaline kingitus. Kuna mu pojapoeg mind armastab, kinkis ta mulle oma kõige kallihinnalisema asja. See meenutas mulle vaest lesknaist, keda Jeesus kiitis selle eest, et naine oli pannud kogu oma elatise aardekirstu.
Kuidas me anname Jumalale? Kas me anname Jumalale oma küllusest, sellest, mis on üle jäänud? Või anname armastusest oma kõige väärtuslikumad asjad?
Poisi ema selgitas: “Iani toas on karp, ta nimetab seda oma aardelaekaks. Selles hoiab ta oma lemmikasju. See on kotkasulg, mis talle mõni kuu tagasi pärismaalaste kokkutulekul kingiti. See on olnud seni ta kõige väärtuslikum aare.”
Äkki omandas sulg mu jaoks täiesti uue tähenduse; see ei olnud enam lihtsalt ilus ja ebatavaline kingitus. Kuna mu pojapoeg mind armastab, kinkis ta mulle oma kõige kallihinnalisema asja. See meenutas mulle vaest lesknaist, keda Jeesus kiitis selle eest, et naine oli pannud kogu oma elatise aardekirstu.
Kuidas me anname Jumalale? Kas me anname Jumalale oma küllusest, sellest, mis on üle jäänud? Või anname armastusest oma kõige väärtuslikumad asjad?
Lloyd Kitching (Manitoba, Kanada)