Abikäsi
Lugege Filipi 2:1-4
Kui nüüd keegi...näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema ees – kuidas saab Jumala armastus jääda temasse? Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega! (1. Johannese 3:17-18)
Ma sõitsin mööda kiirteed konverentsile, kui märkasin piki teed kõndivat talumeest.
Mees suundus sihipäraselt edasi. Ma sõitsin vastassuunas ning soovisin talle mõttes jõudu ja jätkasin sõitu. Siis jõudsin ma vana tühjaks läinud rehviga viljaautoni. Mõistsin, et talumees suundus abi järele ja tal seisis ees umbes 5-kilomeetriline teekond.
Tundsin ennast ebamugavalt. Tundsin, et mul ei ole muud valikut, kui tagasi minna ja meest aidata. Teeristil pöördusingi tagasi. Mees võttis mu sõidupakkumise vastu ja ma viisin ta remonditöökotta, kus ta sai rehviremondi korraldada.
Ma olin investeerinud teise inimese ellu 30 minutit aega ja jõupingutust. Hädaolukorrad on harva mugavad, kui me aga tahame anda abi ja lohutust, siis peame ennast abivajajatele kättesaadavaks tegema.
Filipi 2:3-4 käsib meid üksteise eest hoolt kanda. Kui me teenime abivajajaid, siis teenib Jumal meie kaudu teisi inimesi.
Tundsin ennast ebamugavalt. Tundsin, et mul ei ole muud valikut, kui tagasi minna ja meest aidata. Teeristil pöördusingi tagasi. Mees võttis mu sõidupakkumise vastu ja ma viisin ta remonditöökotta, kus ta sai rehviremondi korraldada.
Ma olin investeerinud teise inimese ellu 30 minutit aega ja jõupingutust. Hädaolukorrad on harva mugavad, kui me aga tahame anda abi ja lohutust, siis peame ennast abivajajatele kättesaadavaks tegema.
Filipi 2:3-4 käsib meid üksteise eest hoolt kanda. Kui me teenime abivajajaid, siis teenib Jumal meie kaudu teisi inimesi.
Walter N. Maris (Missouri, USA)