Ennenägematu ilu

Mu abikaasa on fotograaf, kelle erialaks on looduspildid. Kui ta kord seisis Suure Kanjoni serval, nägi ta tulemas tumedaid tormipilvi ja teadis, et saab teha põnevaid pilte. Tal oli kaameras filmil ainult üks kaader järel ja ta tahtis saabuva tormi pildistamiseks kasutada uut filmi.

Selle asemel, et lasta sellel viimasel kaadril lihtsalt raisku minna, vaatas mees ringi, et midagi pildistada. Mõne sammu kaugusel kasvas punakaslilla ohakas. Ta seadistas kiiresti aparaadi, tegi pildi, ja kui torm oma ähvardavate pilvedega lähenes, oli ta selle tulekuks valmis.

Aastate jooksul on see ohakapilt olnud üks ta kõige populaar-semaid. See on ilmunud ajakirja kaanel ja kalendris. Tormipilte, mida ta innukalt ootas, ei ole kunagi näidatud; need ei olnudki nii silmapaistvad, nagu ta oli lootnud.

Ka mu elu võib mõnikord olla selline. Kui ma ootan, et toimuks midagi "suurt", ei näe ma sündmuste või inimeste ilu, mida Jumal pidevalt mu ümber asetab. Nagu mu abikaasa oma mööduvas tähelepanus ohaka vastu, märkan ma vaevalt mind ümbritsevat, lootes saada midagi vaimustavat, mis mu elu ilusaks muudaks.