Andke kõik ära
Lugege Luuka 18:18-25
Sest kus su aare on, seal on ka su süda. (Matteuse 6:21)
Reisil olles otsustasin ma minna vaatama alagrupi pesapallimängu.
Kolmanda mängutuuri ajal teatati, et ma olin võitnud tasuta õlivahetuse kohalikus autoremonditöökojas. Ma võtsin kviitungi ja kuna ma ei olnud kohalik, andsin selle enda kõrval istuvale mehele.
Peale kuuendat mängutuuri oli auhindade äraandmise võistlus. Kas oleksite seda arvanud? Iga meie sektoris istuja võitis kerge eine kohalikus restoranis ja ma andsin ka selle kupongi ära.
Mängu lõpu eel tuli mu juurde noor naine ja ulatas mulle ümbriku. Ma avasin selle ja leidsin sedeli, mis võimaldas selle omanikule kohalikus restoranis lõunasöögi kahele inimesele. Ma pöördusin enda taga istuva paari poole ja küsisin, kas nad elavad selles piirkonnas, ulatasin neile ümbriku ja ütlesin: "Meeldivat lõunasööki!"
Ma sain ühel õhtul kolm kingitust ja mul ei olnud mõtet neist ühtegi alles hoida. Olin teel koju ja mul ei olnud kavas sellesse linna tagasi tulla. Mulle ilmnes, et paljud inimesed näevad kõike seda, mis neil on kui taeva kingitust – mitte lihtsalt seda, mida on kerge ära anda, vaid kõike, mis neil on. Kui ma näen kõike, mis mul on kui kingitust Jumalalt, kas siis poleks mul kergem anda Jumalale tagasi see, mis nagunii temale kuulub?
Peale kuuendat mängutuuri oli auhindade äraandmise võistlus. Kas oleksite seda arvanud? Iga meie sektoris istuja võitis kerge eine kohalikus restoranis ja ma andsin ka selle kupongi ära.
Mängu lõpu eel tuli mu juurde noor naine ja ulatas mulle ümbriku. Ma avasin selle ja leidsin sedeli, mis võimaldas selle omanikule kohalikus restoranis lõunasöögi kahele inimesele. Ma pöördusin enda taga istuva paari poole ja küsisin, kas nad elavad selles piirkonnas, ulatasin neile ümbriku ja ütlesin: "Meeldivat lõunasööki!"
Ma sain ühel õhtul kolm kingitust ja mul ei olnud mõtet neist ühtegi alles hoida. Olin teel koju ja mul ei olnud kavas sellesse linna tagasi tulla. Mulle ilmnes, et paljud inimesed näevad kõike seda, mis neil on kui taeva kingitust – mitte lihtsalt seda, mida on kerge ära anda, vaid kõike, mis neil on. Kui ma näen kõike, mis mul on kui kingitust Jumalalt, kas siis poleks mul kergem anda Jumalale tagasi see, mis nagunii temale kuulub?
Bruce L. Blumer (Lõuna-Dakota)