Viltuvajunud heinapall

Õige varsti pärast juhilubade kättesaamist juhtisin ma suurt veoautot, mis vedas heinapalle ühelt põllult teisele (tegelikult olin ma meie farmi piirides juba mitu aastat autot juhtinud). Kui ma olin maanteele jõudnud, märkasin, et kõige ülemine heinapall oli paremale poole kaldu. Ma hakkasin muretsema ja hoidsin pilgu peeglil, muudkui vaadates selja taha pudenevale heinale. Ma sain kiiresti tõsise autojuhtimise õppetunni: Kui käed on roolil, siis tuleb jälgida teed. Peagi leidsin, et koorem oli kraavi ümber läinud, heinad üle meie naabri tara. Tundsin juhtunu pärast häbi.

Nii nagu mina vaatasin viltuvajunud heinapalli, puutume me elus sageli kokku tähelepanu kõrvalejuhtimistega, mis panevad meid viima pilgu "Jumala üleva kutsumise võiduhinna" juurest kõrvale. Kui me laseme ennast kõrvale juhtida, mõnikord isegi siis, kui need kõrvalekaldumised on kaalukad mured, siis võime leida ennast meeleheitekraavist. Usk on teadmine, et on olemas ohud ja raskused, kuid vankumatult eesmärgi poole vaadates saame järgida Jumalat hoolimata sellest, mis ka juhtuks.