Armastus, mis annab

Pärast oma isa surma võttis mu tollal teismeline isa enda peale vastutuse oma kuue õe-venna eest, hakates kooli asemel tööl käima, et kogu pere saaks koos püsida. Mu ema jättis teismelisena kooli pooleli pärast oma ema surma, et hoolitseda oma vendade-õdede eest, kellest noorim oli alles mähkmeis. Mu mõlemad vanemad võtsid juba noorelt endale kaalukad ülesanded.

Mitte keegi mu lähedastest pereliikmetest ei omandanud kolledþiharidust, kuid mina võtsin endale pähe, et tahan seda saada. Mu vanemad toetasid mu unistust. Ema läks uuesti tööle ja üheskoos tõid nad ohvreid, et ma saaksin oma südameigatsuse ellu viia. Kumbki neist ei tõrkunud ega öelnud, et see on neile raske, kuigi see tegelikult oli raske. Pühendunud kristlastena näitasid nad mulle, mida tähendab sügavalt ja ohvrimeelselt armastada.

Jumal annab igaühele meist selle võimaluse; me elame armastuses. Jeesuses riskis Jumal võtta endale inimihu, et ilmutada viisi, kuidas õigeid suhteid välja elada. Armastus ohverdab teiste heaks ja edendab nende heaolu. Armastus ehitab üles, annab ja algatab headust. Armastus annab tasuta, et teised saaksid kasu. Olles loodud Jumala palge järgi, valib igaüks meist tee, mis väljendab selle olemust – armastuse, mis toob teistele head.