Kadunud lammas

See oli kuueaastase Nichalose esimene rodeo. Tema lemmikürituseks oli see, et lapsed püüdsid ratsutada lammaste seljas nagu kauboid poolmetsikute hobuste seljas. Olles lapse oma seljast maha visanud, õnnestus ühel lambal kuidagi väravast välja pääseda ja ära joosta. Nichalos muretses lamba pärast, kuni kauboid selle tarandikku tagasi tõid.

Järgmisel päeval pidi Nichalos tulema mu pühapäevakoolitundi. Kuidas ma küll suudan selle taltsutamatu lapse tähelepanu köita? Äkki mõtlesin ma Jeesuse tähendamissõnale kadunud lambast.

Ma võtsin oma nööbikarbist sada nööpi ja tõin need tundi. Ma kallasin need lauale ja võtsin ühe ära. Ma küsisin lastelt, mis siis juhtub, kui üht nööpi ei ole. Siis palusin ma, et Nichalos räägiks teistele rodeol kadumaläinud lambast. Kui Nichalos oli oma loo rääkinud, lugesin ma ette Jeesuse tähendamissõna. Kui ma rääkisin lastele, et Jeesus on hea karjane, kes ei taha, et keegi läheks kaduma, siis nägin ma Nichalose silmis arusaamist. Lihtne lugu oli taas muutunud suureks tõeks.