Muutumine

Ühel päeval hakkasid mu kaks tütart oma võimlemisoskusi näitama. Peagi muutus see võistluseks. Üks tegi harjutuse ja teine püüdis seda veel paremini teha. Mitte tahtes kumbagi last araks teha või erapoolikust näidata, püüdsin ma jääda neutraalseks ja olla mõnevõrra ebaselge otsuse tegemisel, kumb on võitja. See valmistas neile ainult pettumust. Seepärast püüdsid nad veel rohkem, kuid edutult. Lõpuks mu noorem tütar peatus, öeldes: “Oota üks hetk!”, kui ta seisis seal, käed puusas, ja silmnähtavalt hingetu. Siis esitas ta loogilise ja ratsionaalse küsimuse: “Isa, mis ma pean tegema, et võita?”

See on küsimus, mille paljud endale täna esitavad. Mõne jaoks on see seotud ärimaailmaga, mõne jaoks suhetega ja teistele on see lihtsalt küsimus, kuidas õnnelikuna elada. Paljudel juhtudel on see seaduspärane ja isegi vajalik küsimus. Küsimus muutub aga probleemiks, kui seda rakendada usuelule.

Usk ei ole millegi paremini tegemine kui meie vennad-õed Kristuses. Usuelu on sellest, kelleks me Kristuses muutume, mida õpime ja kuidas vaimulikult kasvame.