“Kiireim maaliline marsruut”

“Kiireim maaliline marsruut,” seisis reklaamplakatil, mis mu pilku köitis, kui ma mägedes läbi turismipiirkonna sõitsin. Kiireim maaliline marsruut – see väljend pani mind naeru kihistama, kuid ühtlasi jahmatas. Meil on nii kiire, et me tahame isegi ilu nägemiseks kiiret teed. Ja seda siis, kui oleme puhkusel, kui me eeldatavasti lõdvestume ja puhkame.

Paljud meist püüavad olla kõik ja teha kõike, et meil oleks kõik olemas. Me seame igale eluvaldkonnale saavutuseesmärgid ning lükkame ennast ja oma lähedasi neid saavutama. Meie tähelepanu köidab vaid materiaalsete väärtuste ja staatuse omandamine. Tulemuseks on sageli ülepingutus, julguse kaotus, süütunne. Paljudel meie suhetel puudub sügavus. Me ei investeeri nendesse piisavalt aega.

Jumala plaan meie jaoks on lihtne: “Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal.” Meie tormakas, nõudlikus elus ei ole kerge seada Jumalat esikohale. Kui me aga tahame tunda Jumalat, siis on see oluline.

Millal oli viimane kord, kui te olite vaikselt Jumala ees? Osaduse ehitamine Jumalaga nõuab aega: aega salme pähe õppida, uurida ja mõtiskleda Jumala Sõna üle, aega palvetada ja aega kuulata Jumala häält.