Selle taga, mida me näeme

Kalendri järgi oli käes kevad, kuid maapind oli kaetud lumega. Mida ma peaksin uskuma? Kas kalendrit või oma silmi? Samasugune võitlus on mul ka usuga. Ma kuulan igal pühapäeval Jeesuse Kristuse rõõmusõnumit, mis kuulutab lootust ja andestust. Siis tulen koju ja kuulen sõdadest, narkootikumidest, vägivallast, ülekohtust. Tundub, et see kõik on omavahel vastuolus. Mida ma peaksin uskuma?

Siis leian ma lohutust Pühakirja sõnadest: “Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus” (Heebrea 11:1). Mõnikord on raske ära tunda, et Jumal on meiega, sest oleme ümbritsetud kurbuse või kaotusega või selliste tegude tulemustega, mis on Kristusega vastuolus. Kuid usun, et kui ma jätkan vaatamist just sellisel viisil, nagu ma näen aknast välja vaadates lund, ja tean, et kevade märgid on varsti olemas, siis avastan ma Jumala ligiolu.