Müüride taastamine
Lugege Nehemja 1:1-4
Kui ma neid sõnu kuulsin, siis ma istusin maha ja nutsin. (Nehemja 1:4)
Nehemja süda oli murtud, kui ta kuulis, et tema armastatud Jeruusalemm on varemeis.
Jumala pühast linnast olid järel vaid varisenud müürid ja põlenud väravad. Selle hävitustöö üle kurvastades Nehemja nuttis.
Igaüks meist on kogenud valu. Me oleme olnud oma eluraskustes meeleheitel: kaotatud töökoha, purunenud suhte, tõsise haiguse pärast – hetkedel, kui tundub, et uuenemine on vaid muinasjutt.
Kuid Nehemja ei alistunud pisaratele. Ta pööras oma kurbuse tegutsemiseks. Ta oleks võinud vaadata kivihunnikutele, millega ta kodumaa oli kaetud, ja lasta kurvastusel igasugust lootust tõkestada. Selle asemel valis Nehemja taastamise.
Kui me seisame silmitsi raske katsumusega, siis masendavate koormate raskuse all on kerge alla anda ja kokku variseda. Jumal aga kutsub meid lootuse juurde. Issand tahab muuta hävingu taastamiseks. Me võime vaadata Nehemja eeskuju ja taastamistööd alustada.
Igaüks meist on kogenud valu. Me oleme olnud oma eluraskustes meeleheitel: kaotatud töökoha, purunenud suhte, tõsise haiguse pärast – hetkedel, kui tundub, et uuenemine on vaid muinasjutt.
Kuid Nehemja ei alistunud pisaratele. Ta pööras oma kurbuse tegutsemiseks. Ta oleks võinud vaadata kivihunnikutele, millega ta kodumaa oli kaetud, ja lasta kurvastusel igasugust lootust tõkestada. Selle asemel valis Nehemja taastamise.
Kui me seisame silmitsi raske katsumusega, siis masendavate koormate raskuse all on kerge alla anda ja kokku variseda. Jumal aga kutsub meid lootuse juurde. Issand tahab muuta hävingu taastamiseks. Me võime vaadata Nehemja eeskuju ja taastamistööd alustada.
Hallie Logan (Ohio, USA)