Mitte kunagi hüljatud
Lugege Jesaja 63:7-9
Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga. (Laul 23:4)
Mu 24-aastane poeg mõrvati mõttetust armukadedusest. Ma olin palju aastaid vihane ja kibestunud.
Miks pidi see juhtuma inimesega, kellel seisis veel kogu elu ees? Mu poeg oli tubli, töökas mees ja ta elu lõpetati vägivaldselt ühe hetkega. Siis mõni aasta hiljem suri ootamatult mu abikaasa. Ma hakkasin arvama, et Jumal karistab mind. Ma olin hea inimene. Olen alati püüdnud õigesti käituda, kuid tol eluhetkel ei olnud ma Jumalale kuigi lähedal. Tegelikult tundus mulle, et Jumal on mind hüljanud.
Ühel pühapäeval, kui ma koos tütrega kirikusse läksin, hakkasin ma peaaegu jalamaid tundma oma elus suuremat rahu ja vaikust. Ma hakkasin aktiivselt koguduse töös osalema ja sain aru, et isegi kõige raskemal ajal oli Jumal minuga. Ma hakkasin palvetama, et Jumal mu peale halastaks ja mu patud andeks annaks. Selle usalduse kaudu Jumala halastusse suutsin ma andeks anda kõigile, kes olid mu vastu pattu teinud, kaasa arvatud neile, kes olid mu poja surmas süüdi. Nüüd tunnen ma Jumala kinnitust, et ma ei ole olnud kunagi hüljatud – Jumal oli kogu aeg minuga.
Ühel pühapäeval, kui ma koos tütrega kirikusse läksin, hakkasin ma peaaegu jalamaid tundma oma elus suuremat rahu ja vaikust. Ma hakkasin aktiivselt koguduse töös osalema ja sain aru, et isegi kõige raskemal ajal oli Jumal minuga. Ma hakkasin palvetama, et Jumal mu peale halastaks ja mu patud andeks annaks. Selle usalduse kaudu Jumala halastusse suutsin ma andeks anda kõigile, kes olid mu vastu pattu teinud, kaasa arvatud neile, kes olid mu poja surmas süüdi. Nüüd tunnen ma Jumala kinnitust, et ma ei ole olnud kunagi hüljatud – Jumal oli kogu aeg minuga.
Doris F. Jones (Louisiana, USA)