Sünge aeg
Lugege Rooma 6:1-14
Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: “See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.” (Luuka 22:20)
Paastuaeg on sünge ja morn aeg. Õhku täidab kummaline rahutus, mis rebib südant ja meenutab kristlastele häbiväärset sündmust maailma ajaloos.
Kui me aga peatume mõtisklemaks oma Issanda viimastest päevadest, võib paastuaeg olla sügava uuenemise, usulise ärkamise ja aukartustunde aeg. Tuhkapäev on möödas, peagi saabub suur reede.
Katses samastuda Jeesusega loobub osa kristlasi paastu ajal oma lemmiktoidust või -tegevusest. Teised süvendavad oma palveid. Mõned töötavad kodututega. Tänapäeva kiiretempolises, meeletus maailmas võib paastuaeg tuua kaasa lohutuse.
Mida vanemaks ma saan, seda rohkem hindan ma tava olla paastu ajal tagasihoidlik. Kui ma tegelen oma argiasjadega, tulevad mulle pähe rahutuks tegevad mõtted Jeesuse piinadest. Kui aeg jõuab halastamatult lõpuni, tunnen ma lausa samasust. Ma tean tulemust; olen teadlik Jeesuse surma karmidest asjaoludest. Kuid ma sirutun ettepoole uskumatu lõpu – ülestõusmispühade imelise õndsuse poole.
Katses samastuda Jeesusega loobub osa kristlasi paastu ajal oma lemmiktoidust või -tegevusest. Teised süvendavad oma palveid. Mõned töötavad kodututega. Tänapäeva kiiretempolises, meeletus maailmas võib paastuaeg tuua kaasa lohutuse.
Mida vanemaks ma saan, seda rohkem hindan ma tava olla paastu ajal tagasihoidlik. Kui ma tegelen oma argiasjadega, tulevad mulle pähe rahutuks tegevad mõtted Jeesuse piinadest. Kui aeg jõuab halastamatult lõpuni, tunnen ma lausa samasust. Ma tean tulemust; olen teadlik Jeesuse surma karmidest asjaoludest. Kuid ma sirutun ettepoole uskumatu lõpu – ülestõusmispühade imelise õndsuse poole.
Melvin Lukenbach (Minnesota, USA)