Palvetama õppides

JAGA FACEBOOKIS

Lugege Laul 23

Issand on mu karjane… Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind. (Laul 23:1-2)

Kuna ma olen pühapäevakooliõpetaja, siis olen ma alati endalt küsinud: “Kuidas selgitada lapsele palvet?” Me õpime palvetama palvetades. Seepärast kasutan ma üht kõige ilusamat ja meeldejäävamat palvet Piiblis, 23. Laulu. Põlvkondade kaupa on usklikud selle laulu pähe õppinud ning selle sõnadest ja kujunditest lohutust, rahu ja turvalisust saanud.

Lapsed saavad kergesti aru laulu kujunditest ja näevad ennast sageli lambana. Nad kujutavad ette, et nad puhkavad turvaliselt ja rahulikult haljal aasal värske vee kõrval, usaldades karjase juhtimist, kes nende eest armastusega hoolitseb ja hädaohu eest kaitseb. Mõned lapsed tõlgendavad siis selle usaldustunde oma palvetesse ning astuvad dialoogi Issandaga nende endi elu ja probleemide kohta.

Paljud lapsed armastavad palvelähedust. Palves kogevad nad Jumalat sõbrana, kes neid kaitseb ja nende järele valvab. Pühapäevakoolis me moodustame ringi, et palvetada ja üksteisega ühenduses olla. Iga lapse südamest tulevad sõnad peegeldavad kasvavat osadust Jumalaga.

Graziella Gandolfo (Saronno, Itaalia)

PALVE:
Tänu Sulle, Sõber ja Looja, et Sina oled alati me lähedal, eriti kõige raskematel eluhetkedel. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Me võime rääkida Jumalaga nagu kõige lähema sõbraga.

PALVE TULIPUNKT:
Pühapäevakooliõpetajad

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.