Väljasirutatud käsi
Lugege Laul 118:5-17
Issand on minuga, ei ma karda. Mida võib inimene mulle teha? (Laul 118:6)
23 aastat tagasi seisin ma kiriku tagaosas ja vaatasin üle pingiridasid täitva rahvahulga. Kui orelimängija hakkas laulatusemeloodiat mängima, ei suutnud ma esimest sammu astuda.
Hirmust haaratuna ei suutnud ma ennast liigutada. Mu kõrval seisis mu isa. Kui isa naeratas ja mulle käe ulatas, tundsin ma lohutust ja olin valmis alustama uut elu oma abikaasaga.
23 aastat hiljem sõitsin ma koos isaga arsti konsultatsioonile. Kui ma nägin tohutu suure hoone esiküljel vilkumas sõna “Kiirabi”, mu süda võpatas. Ma olin liitunud miljonite hulgaga, kellel on olnud terviseprobleeme ja kes on mõelnud surma tegelikkusele. Kui suured uksed avanesid ja mind tervitas ooteruumi avarus, ei suutnud ma sisse minna. Ma tahtsin ära joosta ja minna tagasi oma kasvajadiagnoosi-eelsesse ellu. Taas oli isa minuga oma väljasirutatud käe ning julgustava, armastava ja targa vaatega. Üheskoos läksime me sisse.
Kui me kardame tundmatut, siis vajame sageli, et taevane Isa juhiks meid läbi pimedatest orgudest, millesse me astume. Seal on Issand alati koos meiega, käed välja sirutatud. Kui lohutav on teada, et Jumala käed on meile alati toeks.
23 aastat hiljem sõitsin ma koos isaga arsti konsultatsioonile. Kui ma nägin tohutu suure hoone esiküljel vilkumas sõna “Kiirabi”, mu süda võpatas. Ma olin liitunud miljonite hulgaga, kellel on olnud terviseprobleeme ja kes on mõelnud surma tegelikkusele. Kui suured uksed avanesid ja mind tervitas ooteruumi avarus, ei suutnud ma sisse minna. Ma tahtsin ära joosta ja minna tagasi oma kasvajadiagnoosi-eelsesse ellu. Taas oli isa minuga oma väljasirutatud käe ning julgustava, armastava ja targa vaatega. Üheskoos läksime me sisse.
Kui me kardame tundmatut, siis vajame sageli, et taevane Isa juhiks meid läbi pimedatest orgudest, millesse me astume. Seal on Issand alati koos meiega, käed välja sirutatud. Kui lohutav on teada, et Jumala käed on meile alati toeks.
Donna Noble (Põhja-California, USA)