Tugevad juured

Ostsime naisega meie kirikuaeda istutamiseks hõlmikpuu. See oli noor ja õrn ning me ootasime selle istutamiseks sobivat hooaega. Varakevadel lisasime veidi juurestimulanti ja vett. Tollel kevadel ja suvel olid ilmad ebatavaliselt karmid ja kuivad ning väikesel taimel oli raske elus püsida. Me kastsime seda sageli ja rohisime puukese ümbrust, et seal poleks umbrohtu. Järgmisel kevadel nägime rõõmuga, kuidas lehed tärkasid. Juured olid kasvanud sügavamale ning puu muutus pikemaks ja tugevamaks.

See kogemus väikese puuga andis meile nägemuse laste kasvatamisest. Piiblis seisab, et me peame oma laste eest hoolitsema ja neile Issanda teed näitama. Kui me näitame oma laste vastu ja nende juuresolekul üles lahkust ja heldust, siis tõmbame välja “umbrohu”, mida nimetatakse enesekesksuseks. Kui me õpetame neile kannatlikkust ja mõistmist, siis tõmbame välja “umbrohu” nimega kitsarinnalisus. Kui me loeme neile Piiblit ette ja käime koos nendega kirikus, siis tugevdame nende usujuuri. Jumala perekonna tugevas sidemes ühendavad lapsed meid Kristuse tulevase kogukonnaga.