Nakkav headus

Igal tööpäeval tervitas Marcus kõiki sädeleva naeratusega. Hoides mu jaoks ust lahti, vastas ta iga kord ülevoolavalt mu küsimusele “Kuidas sul täna läheb?” vastusega “Oivaliselt! Täna on õnnistatud päev! Jumal teid täna õnnistagu!” Ükskõik, mitu korda ma Marcust päeva jooksul nägin, ei olnud ta kunagi ilma selle naeratuse ja julgustussõnadeta.

Marcus töötas uksehoidjana firmas, mille teenistuses ma olin. Tema lai naeratus, säravad silmad ning puhas elurõõm tõstsid alati mu tuju. Tema headus ja julgustav käitumine olid äärmiselt nakkavad. Marcus peegeldas Jumala armastust ja liigutas minus igatsust sedasama teha.

Iga kord, kui ma loen Rooma 12:68, mõtlen ma Marcusele ja tema erilisele julgustusele. Maailma seisukohast vaadatuna ei olnud Marcus rikas ega vägev, kuid tema tahtmine kasutada Jumala andi muutis mindki. Marcuse tõttu näen ma selgemini, kuidas Jumal on meid kõiki õnnistanud eriliste annetega, millest ükski pole teisest tähtsam. Ma usun, et Jumal naeratab, kui me üksteist julgustame ja innustame. Las me näeme võimalusi oma naeratuse ja nakkavate heategudega teiste hulgas rõõmu levitada.