See teeb haiget

Minu elav ja uudishimulik üheaastane bernhardiin Buddy jooksis minema. Seiklusi otsides oli ta jooksnud meie turvalisest tagaiast välja metsaga kaetud mägedesse. Kui ta tol õhtul hilja tagasi tuli, ehtisid ta nägu okasseaga kokkupuutumisel saadud okkad. Järgmisel hommikul eemaldas loomaarst nähtavad okkad. Kahjuks oli osa okkaid väga sügaval kinni, sest Buddy oli end piinast vabastada püüdes need naha sisse surunud. Need pidid ise ta koonust välja kasvama. Kulus kuid, kuni Buddy vabanes lõpuks tagajärgedest, mida hulkuma minek oli endaga kaasa toonud.

See pani mind mõtlema, kui sageli kaldume meiegi kõrvale sellest, mille teame olevat Jumala tahtmise ja Jumala juhtimise. Võib-olla uudishimu või arvamus, et kusagil on midagi head, saab võitu meie hea ja halva käitumise mõistmisest. Nagu Buddy, tuleme meiegi tagasi haavatuna ja kannatades. Mõnikord kanname me veel kaua peale kõrvalepõiget seda koormat ja valu, mida me ise endale põhjustasime. Nii nagu loomaarst ja aeg tervendasid Buddy, on meil Jumal ja Päästja, kes ka meid tervendab. Kui me palume alandlikult andeks, siis saame Jumalaga lepitatud. Mõnikord on tagajärjed hiljem veel kaua alles, kuid ka Jumal on meiega, andes meile jõudu võitu saada.