Kindlustunne

JAGA FACEBOOKIS

Lugege 2. Moosese 33:12-23

Aga Mooses ütles: “Näita siis mulle oma auhiilgust!” (2. Moosese 33:18)

Mulle meeldib oma kümne-aastasel tütrel Emilyl peale tunde koolis vastas käia. Kui tunnid lõppevad, siis tahab ta, et ma oleksin autoparklas kõige koolimaja-poolsemas reas. Ühel päeval küsisin, miks ta tahab, et ma teda just seal ootaksin. Emily vastas, et kui ta majast välja tuleb, siis ta näeb mind ja teab kindla peale, et ma olen kohal. Ta vajab kindlustunnet.

Selles kirjakohas oli Mooses veidi nagu Emily. Temagi vajas kinnitust. Mooses oli vapper juht, pühendunud Jumala järgija, kuid ta oli väsinud. Kuigi Mooses teadis, et Jumal on temaga, vajas ta selleks kinnitust.

Tõenäoliselt on meil kõigil olnud eluperioode, mil uskusime, et Jumal oli kohal, kuid vajasime kinnitust, sest meie läbielamised ei andnud kindlustunnet, et Jumal on meiega. Pettumuses, kurvastuses või ärevustundes, missugust otsust teha, igatseme me näha Jumalat.

Nagu Mooses, võime meiegi paluda, valades välja vajaduse näha ja tunda Jumala kohalolu meie elus. Mooses on meile julguse eeskuju häbenemata, ausas palves. Jumal kuulis Moosest ja vastas ning Jumal teeb seda ka meiega. Kindlustunne võib tulla sõbra armastuse, looduse ilu, raadiost kuuldud laulu või ootamatu telefonikõne kaudu, mis meid julgustab. Me võime paluda kindlustunnet ja siis oodata Jumala vastust.

Sharon Decker (Põhja-Carolina, USA)

PALVE:
Jumal, “näita mulle oma auhiilgust”. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Kuidas ma tunnen täna Jumala kohalolu oma elus?

PALVE TULIPUNKT:
Kindlustunnet vajavad lapsed

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.