Jumalale ruumi tehes

Ettevõttel, kus ma töötan, on ühine internatuuriprogramm kohaliku ülikooliga. Ühel päeval töötasin ma koos selles programmis osaleva noormehega, püüdes talle keerulist arvutiprobleemi selgitada. Ta katkestas mind pidevalt, lõpetades mu lauseid sõnadega, mida ma tema arvates hakkasin ütlema. Kuid noormees eksis ja ta vahelesegamine muutis mu selgituse pikemaks ja keerulisemaks, kui see pidi olema.

Kui ma mõtisklesin meie vestluse üle, siis adusin, et sageli kohtlen ma Jumalat samal viisil. Oma soovis olukorda kontrollida ei suuda ma sageli peatuda ja kuulata saamaks teada, mida Jumal minult ootab. Nagu mu intern, lõpetan minagi sageli, pean tagasi pöörduma ja mõtlema, mida Jumal tahtis esimesel korral mulle selgeks teha. Kui ma ei vähenda kiirust ja ei anna Jumalale võimalust minu sees tegutseda, siis teen ma oma elu raskemaks.

Õppida, millal kuulata ja millal tegutseda, jättes Pühale Vaimule ruumi mu elus liikuda, on see, mida me õpime aktiivse osaduse kaudu Jumalaga. Tähtis on arendada avatust Jumalaga, mis teeb terve meie südame Jumalale kättesaadavaks. Ja kui me oleme kannatlikud, siis lõpetab Jumal oma töö meie sees selleks ettenähtud ajal.