Soolaga maitsestatud

“Ei!” hüüdsin ma, kuid oli juba liiga hilja. Mu kaheaastane poeg David oli just puistanud peaaegu teelusikatäie soola oma juurviljatoidu peale. Siis torkis ta auravat suutäit, puhus sellele ja maitses kõhklevalt. Ta tegi grimassi. Kuidas ma saan teda nüüd edaspidi panna seda toitvat rooga sööma?

Õiges mahus on sool aga hea asi. Tegelikult nimetab Piibel kristlasi maa soolaks, elu vürtsiks. Kuid nagu ma oma poja kogemusest õppisin, hooletult toidule visatud liiga palju head võib panna inimese toitvast roast loobuma. See pani mind enese käest küsima: “Kui palju kordi olen ma olnud liiga “soolane”?” Mitmel korral on mu tüütu moraalitsemine või mittekristlastest naabrite hukkamõistmine tõuganud nad eemale minu lootusest, et nemadki õpivad Jumalat tundma. Oma lahkusetu kõne tõttu raiskasin ma oma kristliku misjoni võimalused. Armastusel tugineva osaduse ehitamine on ainus viis, kuidas tõeliselt Jeesust peegeldada. Kui me siiralt hoolime inimestest ja neid armastame, siis saab meist sool, mida vürtsita maailm vajab.