Mõru vili
Lugege Matteuse 5:1-12
Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitme-sugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks. (Jaakobuse 1:2-3)
Farmis, kus ma lapsena elasin, kasvas metsploomipuu. Ühel suvel näitas ema mulle seda puud ja ütles, et me tuleme sügisel siia tagasi selle vilju pudingu jaoks korjama.
Ma palusin, et ema lubaks mul kohe selle vilja maitsta.
“Vili pole enne esimese külma saabumist hea,” hoiatas ema. “See ei maitse sulle.” Kuid lõpuks andis ema mu anumisele järele ja ulatas mulle toore metsploomi. Ma puudutasin vaimustusega selle siledat oranþi koort ja hammustasin kiiresti selle kõva viljaliha. Kui mu hambad koorest läbi tungisid, voolas mõru mahl üle mu keele. Ma sülitasin mõru ploomi välja, püüdes vabaneda mu suud kibrutavast teravast maitsest.
Kui me sügisel tulime küpseid metsploome korjama, pakkus ema mulle ühe maitsmiseks. Ma raputasin pead. Maitsesin seda alles siis, kui ema selle pudingu sisse pani. Ploomil oli mahe, lääge maitse.
Iga kord, kui ma puutun kokku mõru testiga, meenub mulle selle toore metsploomi maitse. Kui mind järgi proovitakse, tunnen ma sellest harva rõõmu, kuid mu usk on mulle suureks lohutuseks. Kui ma suudan vaadata nendest katsumustest kaugemale nägemaks, kuidas ma neis kasvan, siis võin näha, kuidas isegi mõru vili võib lõpuks muutuda millegi magusa allikaks.
“Vili pole enne esimese külma saabumist hea,” hoiatas ema. “See ei maitse sulle.” Kuid lõpuks andis ema mu anumisele järele ja ulatas mulle toore metsploomi. Ma puudutasin vaimustusega selle siledat oranþi koort ja hammustasin kiiresti selle kõva viljaliha. Kui mu hambad koorest läbi tungisid, voolas mõru mahl üle mu keele. Ma sülitasin mõru ploomi välja, püüdes vabaneda mu suud kibrutavast teravast maitsest.
Kui me sügisel tulime küpseid metsploome korjama, pakkus ema mulle ühe maitsmiseks. Ma raputasin pead. Maitsesin seda alles siis, kui ema selle pudingu sisse pani. Ploomil oli mahe, lääge maitse.
Iga kord, kui ma puutun kokku mõru testiga, meenub mulle selle toore metsploomi maitse. Kui mind järgi proovitakse, tunnen ma sellest harva rõõmu, kuid mu usk on mulle suureks lohutuseks. Kui ma suudan vaadata nendest katsumustest kaugemale nägemaks, kuidas ma neis kasvan, siis võin näha, kuidas isegi mõru vili võib lõpuks muutuda millegi magusa allikaks.
Mary Ann Clifft (Arizona, USA)