Väljaspool meie piire
Lugege Johannese 21:15-19
Jeesus ütles talle: “Sööda mu lambaid!” (Johannese 21:17)
Ühel pühapäevasel pärastlõunal sai kuus inimest väljaspool meie kirikut kokku.
Me surusime üksteise kätt, laususime lühikese palve ja läksime siis kodutute varjupaika õhtusööki jagama. Olles läbinud elektroonilise turvavärava, järgnesime töötajale alla süngesse koridori ning suuremasse, toolide ja pikkade laudadega ruumi. Asutuse hiljutiste söögikordade lõhnad sulasid kokku. Tugevate plastmasskandikute kuhi ootas, millal neile hakatakse fooliumiga kaetud konteineritest toitu panema.
Väikeses teenindusruumis pani meie koguduse rühm kätte puhtad plastkindad ja pähe mütsid. Inimesed kogunesid ja võtsid seina äärde järjekorda. Ma seisin kartulipudrunõu ette ja me hakkasime kiiresti toitu jagama. Nende kodutute silmis nägin ma armastust ja lahkust. Kui ma neile kandiku ulatasin, ütles enamik mulle: “Jumal õnnistagu teid.” Mind ei ole kunagi nii palju kordi õnnistatud – mitte ainult sõnades, vaid naiste ja meeste poolt, kes tõenäoliselt mõistavad elu karmust paremini kui mina. Nemad teenisid mind oma kohaloluga.
Meie elu võivad rikastada inimesed, kes on käinud meie omadest erinevaid radu. Kui me teenime neid, kes on väljaspool meie mugavuspiire, siis saame ka ise õnnistatud.
Väikeses teenindusruumis pani meie koguduse rühm kätte puhtad plastkindad ja pähe mütsid. Inimesed kogunesid ja võtsid seina äärde järjekorda. Ma seisin kartulipudrunõu ette ja me hakkasime kiiresti toitu jagama. Nende kodutute silmis nägin ma armastust ja lahkust. Kui ma neile kandiku ulatasin, ütles enamik mulle: “Jumal õnnistagu teid.” Mind ei ole kunagi nii palju kordi õnnistatud – mitte ainult sõnades, vaid naiste ja meeste poolt, kes tõenäoliselt mõistavad elu karmust paremini kui mina. Nemad teenisid mind oma kohaloluga.
Meie elu võivad rikastada inimesed, kes on käinud meie omadest erinevaid radu. Kui me teenime neid, kes on väljaspool meie mugavuspiire, siis saame ka ise õnnistatud.
Emily Tipton Williams (Texas, USA)