Palvetage lakkamatult
Lugege Luuka 18:1-8
Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. (Filipi 4:6)
Kui ma koorirõdule astusin ja alla kogudusele vaatasin, ei suutnud ma oma silmi uskuda. Isa istus pingis mu ema kõrval.
Mu ema oli pühendunud kristlane, kes igal pühapäeval koos nelja lapsega kirikusse tuli. Isa käis kirikus harva jõulude ajal, veel vähem pühapäevastel jumalateenistustel. Ma olin 15-aastane, olin palju kordi lausa anunud isa, et temagi tuleks koos meiega, kuid lootusetult.
Pärast lõunasööki, kui me emaga nõusid pesime, küsisin ma emalt, miks isa oli sellel pühapäeval kirikusse tulnud. Ema vaatas mind, naeratas armastusega ja lausus: “Kallis, see on vastus mu 17 aastat kestnud palvele.” Seitseteist palveaastat! Ja mina arvasin, et isa oli tulnud kaasa kapriisi ajel. Minu isast sai peagi innukas kristlane ja ta teenis kogu oma ülejäänud maise elu Jumalat.
See püsiva palve tunnistus on olnud mu elu majakaks. Ma ei ole kunagi unustanud õppetundi, mille ma tol pühapäeva pärastlõunal ema kõrval nõusid pestes sain.
Pärast lõunasööki, kui me emaga nõusid pesime, küsisin ma emalt, miks isa oli sellel pühapäeval kirikusse tulnud. Ema vaatas mind, naeratas armastusega ja lausus: “Kallis, see on vastus mu 17 aastat kestnud palvele.” Seitseteist palveaastat! Ja mina arvasin, et isa oli tulnud kaasa kapriisi ajel. Minu isast sai peagi innukas kristlane ja ta teenis kogu oma ülejäänud maise elu Jumalat.
See püsiva palve tunnistus on olnud mu elu majakaks. Ma ei ole kunagi unustanud õppetundi, mille ma tol pühapäeva pärastlõunal ema kõrval nõusid pestes sain.
Connie Futch (Texas, USA)