Meie tavaline lugu
Lugege Heebrea 12:1-13
Ma tänan oma Jumalat iga kord, kui ma teid meenutan, alati igas oma palves teie kõigi eest rõõmuga tehes eestpalvet. (Filipi 1:3-4)
Mu vanaisa suri 1997. aastal vahetult enne tänupüha. See oli me perele raske kaotus.
Kui me aga kogunesime tänupühalaua äärde, juhtus midagi imelist. Meil olid külas vanad sõbrad, kes olid tulnud matustele. Kuna vanaisa ei olnud enam, siis tänas mu isa Jumalat söögi ja meie pereliikmete eest. Isegi kui tundus, et traditsiooniline kokkusaamine oli teistsugune, oli see oma sõnade ja kavatsuste poolest samuti kummaliselt tuttav.
Varsti hakkas keegi rääkima vanu lugusid. Alguses olid need vanaisa mälestamiseks, kui aga iga inimene rääkis midagi meie ühiste pühade tähistamise ajal juhtunust, siis lõpuks räägiti lugusid mitte ainult vanaisast, vaid ka teistest meie hulgas viibijatest. Ma mäletan, et mõtlesin sellele, kui uhke oleks olnud mu vanaisa, kui ta teaks, et me perekond on endiselt oma lugude kaudu ühendatud.
Meie Jumala perekond on täpselt samasugune. Meie tavaline lugu on jumalarahva lugu. See, mis meid kokku seob, on kindlalt tugevam kui see, mis meid lahutab. Armastus, mida me oma kokkusaamistel kogeme, on sama tähtis kui ühe perekonna vaheline tunne. Ja kinnitades oma üldist identsust Jumala lastena leiame vendade ja õdedena oma koha üksteise kõrval.
Varsti hakkas keegi rääkima vanu lugusid. Alguses olid need vanaisa mälestamiseks, kui aga iga inimene rääkis midagi meie ühiste pühade tähistamise ajal juhtunust, siis lõpuks räägiti lugusid mitte ainult vanaisast, vaid ka teistest meie hulgas viibijatest. Ma mäletan, et mõtlesin sellele, kui uhke oleks olnud mu vanaisa, kui ta teaks, et me perekond on endiselt oma lugude kaudu ühendatud.
Meie Jumala perekond on täpselt samasugune. Meie tavaline lugu on jumalarahva lugu. See, mis meid kokku seob, on kindlalt tugevam kui see, mis meid lahutab. Armastus, mida me oma kokkusaamistel kogeme, on sama tähtis kui ühe perekonna vaheline tunne. Ja kinnitades oma üldist identsust Jumala lastena leiame vendade ja õdedena oma koha üksteise kõrval.
Shane Stanford (Mississippi, USA)