Kes sa oled?
Lugege 1. Peetruse 2:4-10
Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. (Galaatia 2:20)
Hiljuti kuulsin ma pealt, kui mu 7-aastane lapselaps Bree määratles ennast, öeldes: “Ma olen kristlane.”
Milline lihtne, kuid siiski kõikehõlmav kirjeldus! Enamik meist aga kaldub ennast määratlema oma ameti, hobide, kooli, füüsiliste omaduste või puuduste kaudu.
Pühakirja lugedes saame aru, et kristlik määratlus ei ole mingi asi, mida saab selga panna või ära võtta nagu riideid, mis ilmastiku-tingimustega sobiksid. Enese määratlemine kristlasena ei tarvitse alati olla meile kasuks, sellegipoolest peame asjaoludest hoolimata tänama Jumalat selle eest, et me kanname Kristuse nime. (Vt 1. Peetruse 4:16.)
Kuigi me ei ela patuta elu nagu Jeesus maa peal elades, tähendab kristlane olemine seda, et me püüame pidevalt olla Kristuse sarnased kõigis oma igapäevategevustes, võttes omaks alandlike teenijate rolli, kes teenivad teiste hingelisi ja kehalisi vajadusi. Kui teised küsivad, kes me oleme, siis meie kõige määratlevam vastus on: “Ma olen kristlane.”
Pühakirja lugedes saame aru, et kristlik määratlus ei ole mingi asi, mida saab selga panna või ära võtta nagu riideid, mis ilmastiku-tingimustega sobiksid. Enese määratlemine kristlasena ei tarvitse alati olla meile kasuks, sellegipoolest peame asjaoludest hoolimata tänama Jumalat selle eest, et me kanname Kristuse nime. (Vt 1. Peetruse 4:16.)
Kuigi me ei ela patuta elu nagu Jeesus maa peal elades, tähendab kristlane olemine seda, et me püüame pidevalt olla Kristuse sarnased kõigis oma igapäevategevustes, võttes omaks alandlike teenijate rolli, kes teenivad teiste hingelisi ja kehalisi vajadusi. Kui teised küsivad, kes me oleme, siis meie kõige määratlevam vastus on: “Ma olen kristlane.”
Robert E. Boertien (Oregon, USA)