Viruta sellele umbrohule!

Hiljuti rääkisin ma oma sõbrannaga, kes jutustas mulle ühest asjast, mida ta oli oma aknast näinud. Pärast metsikut lumetormi, kui maa oli lumega kaetud, paistis ta aias lumekuhja alt välja kuivanud umbrohi ja selle ümber hüples väike linnuke. Äkki lind peatus, pööras selja umbrohu poole ja hakkas seda sabaga peksma, kuni lumele langesid mõned seemned. Siis hakkas lind neid seemneid nokkima. Me mõlemad imestasime selle väikese olendi teguviisi üle.

Kes muretses linnukesele toidu isegi pärast lumetormi? Ma teadsin, et see oli nii linnu kui ka minu Looja, kes lauliku sõnade järgi annab süüa igale olendile. Toit on üks paljudest Jumala lakkamatu armastuse tõenditest.

See lind meenutab mulle, et Jumal on ka minu toitja. Jumal annab mulle kõik, mida ma vajan eluks – mõtlemiseks, töötamiseks, asjade üle järelemõtlemiseks. Nähes, kuidas Jumal tegutseb, et mu vajadusi rahuldada, imetlen ma selle lakkamatu armastuse üle.