Jumala ilu
Lugege Laul 27
Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust. (Laul 27:4)
Mu sõbra koduseinal ripub maal, millel on punaka näoga närustes rõivastes hulkur.
Mees istub laialiloobitud prahi, konservi-karpide ja pudelite keskel. Tema üldiselt kurvas ilmes võib näha naeruvinet. Varjude ja hallide toonide seas tõmbab endale tähele-panu maali keskosas hulguse käes olev lumivalge lilleke. Hulguse hellus kaitseb õrna ilu selle hävingu keskel.
Kahekümne aasta jooksul, mis ma olen vanglas arvukate elude varemete hulgas veetnud, on see maal mulle sageli meenutanud, et Jumala ilu ei saa kunagi kahandada, ükskõik, kui suur on prügimägi. Mul tarvitseb vaid vaadata prügihunniku otsas istuvat ja Piiblit lugevat vanameest või kuulata oma perekonnaga telefoni teel rääkiva noormehe naeru. Ilu on kõikjal, kuid selle tõeliseks hindamiseks peame endale armastuseprillid ette panema.
Me saame õppida otsima Jumala ilu tavalises keskkonnas. Me võime näha Jumalat tundmatu inimese naeratuses või üksiku varblase laulus. Selleks peame õppima iga päev Jumala ligiolus elama.
Kahekümne aasta jooksul, mis ma olen vanglas arvukate elude varemete hulgas veetnud, on see maal mulle sageli meenutanud, et Jumala ilu ei saa kunagi kahandada, ükskõik, kui suur on prügimägi. Mul tarvitseb vaid vaadata prügihunniku otsas istuvat ja Piiblit lugevat vanameest või kuulata oma perekonnaga telefoni teel rääkiva noormehe naeru. Ilu on kõikjal, kuid selle tõeliseks hindamiseks peame endale armastuseprillid ette panema.
Me saame õppida otsima Jumala ilu tavalises keskkonnas. Me võime näha Jumalat tundmatu inimese naeratuses või üksiku varblase laulus. Selleks peame õppima iga päev Jumala ligiolus elama.
Richard A. Ryan (Florida, USA)