Armastuse-eeskuju

Jeesuse sõnad Johannese evangeeliumi 13.-17. peatükis on mulle väga tähtsad. Need peatükid räägivad meile ristilöömisele eelnenud päevadest – kuidas Jeesus pesi jüngrite jalgu ning palvetas nende ja meie eest. Jeesuse jaoks oli see aeg, mille eest teda ülistada, sest ta andis oma elu meie eest. Minu inimmõistus on liiga piiratud adumaks tema armastuseteo suurust, ma saan seda ainult südamesse vastu võtta.

Ja kui ma selle anni vastu võtan, kuidas näitan ma siis üles oma tänulikkust? Tehes seda, mida Jeesus käsib. Jeesus ütles: “Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate” (Johannese 13:35). Oma ligimest armastada ei ole sageli kerge või lihtne, kuid kristlasele on see kohustuslik. Kui me saame puudustkannatajat aidata, kuid otsustame seda mitte teha, siis ei saa miski meid õigustada.

Püha Vaim, tõe Vaim, annab meile väge teisi armastada ja ennast nende heaks anda. See võimas tunnistus Päästjast, kes meid lõpuni armastas, annab meile jõudu tema heaks tööd teha. Kui mind haaravad hirm ja rusutus, siis annab Vaim mulle julgust. Ja kui ma mõtisklen Jumala sõnadest ja tegudest tema viimastel päevadel siin maa peal – kuidas ta pesi jüngrite jalgu ning palvetas nende ja meie eest, kuidas ta andis iseenese meie eest – siis leian ma tema armastuse eeskujus lootust.