Elu ülirohkesti

“Ma tean, et peaksin enese eest hoolitsema, doktor.” Maakoha perearstina kuulen ma neid sõnu vähemalt kaks korda päevas. Ma näen valudes inimesi, kes kannatavad ülesöömisest, suitsetamisest, vähesest liikumisest või kõigi kolme kombinatsioonist tingitud krooniliste haiguste käes. Kuigi ma püüan kroonilisi haigeid aidata, läheb nende tervis aastate jooksul halvemaks. Nad tahavad, et ma raviksin nende sümptomeid, kuid nad ei tee ühtki jõupingutust, et haigusega seotud probleemidega tegelda. Kui sellised patsiendid surevad või nad tuleb haiglasse paigutada, olen ma kurb. Aga kui patsient muudab ennast ja terveneb, tunnen ma sellest rõõmu.

Ma kujutan ette, et Jumal tunneb midagi sarnast ka meie suhtes. Hoolimata sellest, et Jumal ohverdas Jeesuse ja püüab pidevalt meie poole pöörduda, hoiduvad paljud temast kõrvale ja imestavad, miks me kannatame. Kui me aga elame viisil, mis juhib meid terviklikkuse poole, siis tunneb Jumal rõõmu.