Tulge laua juurde
Lugege Rooma 12:9-21
Kui võimalik, niipalju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega. (Rooma 12:18)
Kui meie koguduses on Issanda surma mälestamine, siis me valime, millal ja kus me põlvitame. Hiljuti tegi mu sõbranna midagi sellist, mida mina poleks teinud.
Ta otsustas murda leiba koguduseliikme kõrval, kelle kohta ta teadis, et see naine oli mind tõsiselt solvanud. Kuna ma ei käinud tollel hommikul leiva-murdmisel, siis poleks ma sellest teada saanudki, kui sõbranna ise poleks sellest mulle rääkinud.
Ma tundsin, et olen reedetud, nagu oleks mu sõbranna asunud selle inimese poolele ja minu vastu. Ma küsisin: “Kuidas sa võisid?” Tema vastus ðokeeris mind: “Sest Jumal käskis.” Ma pidin nii talle kui iseendale tunnistama, et mina ei suutnud teha seda, mida tema oli teinud. Mitu päeva maadlesin ma oma mõtetega, teades, et mu sõbranna armastab mind, ja ka seda, et tema armastava teo aluseks oli kristlik leppimine.
Olin ma valmis leppima inimesega, kes oli mind solvanud? Ei, veel mitte. Kuid palve, pühakirjalugemine ja Jumala arm panid mind uuel viisil kuulma kutset, mida kirikus enne leivamurdmist esitatakse: “Kristus, meie Issand kutsub oma laua juurde kõiki, kes teda armastavad, kes siiralt oma pattu kahetsevad ja üksteisega rahus elada püüavad.” Kui ma lähen leivamurdmisele, siis viitaks see mu valmisolekule andeks anda ja avaks mu südame sellisel viisil, et saaks toimuda sügavam paranemine. Kas ma suudan olla sõnakuulelik? Jah, kuid Jumala abiga. Jeesuse Kristuse nimel suudan ma andestada ja minna laua juurde kõrvuti inimesega, kes mulle haiget tegi. Ja lõpuks ma tegingi seda.
Ma tundsin, et olen reedetud, nagu oleks mu sõbranna asunud selle inimese poolele ja minu vastu. Ma küsisin: “Kuidas sa võisid?” Tema vastus ðokeeris mind: “Sest Jumal käskis.” Ma pidin nii talle kui iseendale tunnistama, et mina ei suutnud teha seda, mida tema oli teinud. Mitu päeva maadlesin ma oma mõtetega, teades, et mu sõbranna armastab mind, ja ka seda, et tema armastava teo aluseks oli kristlik leppimine.
Olin ma valmis leppima inimesega, kes oli mind solvanud? Ei, veel mitte. Kuid palve, pühakirjalugemine ja Jumala arm panid mind uuel viisil kuulma kutset, mida kirikus enne leivamurdmist esitatakse: “Kristus, meie Issand kutsub oma laua juurde kõiki, kes teda armastavad, kes siiralt oma pattu kahetsevad ja üksteisega rahus elada püüavad.” Kui ma lähen leivamurdmisele, siis viitaks see mu valmisolekule andeks anda ja avaks mu südame sellisel viisil, et saaks toimuda sügavam paranemine. Kas ma suudan olla sõnakuulelik? Jah, kuid Jumala abiga. Jeesuse Kristuse nimel suudan ma andestada ja minna laua juurde kõrvuti inimesega, kes mulle haiget tegi. Ja lõpuks ma tegingi seda.
Joan Floyd (Tennessee, USA)