Rõõm elamisest
Lugege 1. Saamueli 16:1-13
Aga Issand ütles Saamuelile: “Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.” (1. Saamueli 16:7)
Naerulagin kostis koridorist, kus mu 16-aastane vend Josh oma mängukassiga mängis. Isa ütles: “Kiisu tegi vist head nalja.” Joshi naerupahvakud ei üllata meid enam.
Pärast seda, kui mu vend neli kuud enneaegsena sündis, kohanes me perekond paljude asjadega. Mõned kohanemised väsitasid me ihu ja hinge: pikad haiglasviibimised, hilja õhtul piiksuvad aparaadid, igapäevane hooldus füüsilise ja vaimse puudega inimese eest. Aja jooksul oleme siiski kohanenud pingevaba naeru, kogu südamest tuleva naeratuse ning eluga koos inimesega, kes plaksutab igale raadiost tulevale laulule ja naudib raputavat autosõitu.
Paljud mõistavad kiiresti hukka teiste inimeste välimusel tuginevad võimed. Kui prohvet Saamuel nägi esimest korda Taavetit, siis nägi ta noort kogemusteta karjast. Kui inimesed vaatavad mu venda, siis näevad nad kedagi, kellel on vähe võimeid ja kes suudab vähe pakkuda. Ma arvan, et Jumal näeb Joshi kui inimest, kellel on and elamisrõõmu jagada.
Paljud mõistavad kiiresti hukka teiste inimeste välimusel tuginevad võimed. Kui prohvet Saamuel nägi esimest korda Taavetit, siis nägi ta noort kogemusteta karjast. Kui inimesed vaatavad mu venda, siis näevad nad kedagi, kellel on vähe võimeid ja kes suudab vähe pakkuda. Ma arvan, et Jumal näeb Joshi kui inimest, kellel on and elamisrõõmu jagada.
Ashley Barrett (Indiana, USA)