Kristlik saladus

JAGA FACEBOOKIS

Lugege 1. Korintose 2:1-5

Meie oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratanud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rooma 6:4)

Kui ma tol pühapäevahommikul koos enam kui saja noorega palvetama kogunesin, olin ma peaaegu 18 aastat vana. Viibisin seal sellepärast, et olin eelmisel õhtul surnud, mitte füüsilisest kriisist, vaid vaimsest kriisist. Kuigi ma olin juba 11-aastaselt võtnud Kristuse vastu oma Päästjaks, olin hiljem otsustanud elada pigem oma koolikaaslaste kui kristlike sõprade väärtushinnangute järgi.

Sel konkreetsel nädalavahetusel osalesin ma kristlikul noorte-seminaril. Laupäevaõhtul jagas endine mootorrattajõugu liige oma tunnistust sellest, kuidas Jumal oli ta elu muutnud. Ta veenis mind, et poole südamega kristlus ei ole enam lahendus. Jeesus kas on kõigi Issand või ta ei ole üldse Issand. Jeesuse surm ja ülestõusmine olid jüngerluse eeskuju ja hind. Ma otsustasin järgida Kristust – kogu südame ja eluga.

Kui ma lõin oma uhkuse ja eakaaslaste heakskiidu risti, tuli andestuse ja lepituse tunne alles pärast aeglast surma. Mu ülestõusmine oli samuti aeglane nagu päikesetõus – järk-järguline ja valgustav. See toimus 40 aastat tagasi ja mu elu Kristuses pole olnud kerge. See on aga olnud värske ja “igal hommikul uus” (Nutulaulud 3:23).

Thomas R. Albin (Tennessee, USA)

PALVE:
Issand Jeesus, tänu Sulle, et Sa oma Vaimu väes näitad meile surma kaudu teed ellu. Aamen.

PÄEVA MÕTISKLUS:
Usk Kristusesse nõuab kogu me südant ja elu.

PALVE TULIPUNKT:
Noortetöötegijad

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.