Jumala aeg

Ühel päeval sain ma tähtsa õppetunni koogi küpsetamisest. Olles kõik ained kokku seganud, valasin ma taigna küpsetusvormi ja panin ahju. 40 minuti pärast lõhnas kook nii hästi, et ma ei suutnud vastu panna ja piilusin läbi ahju klaasakna. Ma nägin, et kook oli kerkinud ja tundus valmis olevat. Keerasin ahju kinni ja võtsin koogi välja. Ma kutsusin ema, näitasin talle kooki ja palusin seda maitsta. Kui ema koogi lahti lõikas, siis nägi ta, et see on seest toores. Ema ütles mulle, et ma oleksin pidanud laskma koogil veel viis minutit küpseda.

See kogemus meenutas mulle, kui kannatamatud me oleme oodates, et Jumal vastaks me palvetele. Minu kannatamatus kooki ahjust välja võttes on samasugune, nagu meie kannatamatu hoiak Jumala suhtes. Sageli tahame Jumalalt “kiiret remonti”, kuigi kiirustav reaktsioon võib asjad halvemaks muuta. Mulle tuleb sageli meenutada, et Jumal on “õigeaegne” – ta ei abista liiga vara ega liiga hilja. Me võime usaldada, et Jumal tahab meile parimat, ja lõpuks näeme Jumala auhiilgust.