Piisavalt aega

Moodne tehnoloogia võimaldab meil nii aega kiirendada kui aeglustada. Televisiooni ajakulgemisprogrammis muudetakse aeda või kodu mõne minutiga. Tegelikus elus aga nõuavad ilusad aiad aastatepikkust rasket tööd ja remondi tegemine ei ole sugugi nii lihtne, nagu see televiisorist paistab. Teiselt poolt saab moodne tehnoloogia ka aega aeglustada, nagu näeme seda spordi-sündmuste otsustavate momentide aeglustatud taasesitustes. Möödunu on läinud, tulevik saabub oma tempoga. Tegelikkuses ei saa me oma elu tagasi kerida või kiirendada.

Meil võib tekkida kiusatus vaadata viha, kahetsuse ja meelepahaga tagasi kõigile oma purunenud lootustele, kõigile oma “kui vaid” mõtetele. Aeg-ajalt võime mõtiskleda rõõmutust tulevikust ja tahame sellest läbi tormata. Me ei saa aega muuta. See, mis meil on olemas, on Jumala kingitus tänaseks ja vabadus valida, kuidas seda elada.

Apostel Paulus andis meile eeskuju, kuidas panna minevik selja taha, kui ta kirjutas: “Ma unustan kõik, mis on taga ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses” (Filipi 3:13-14). Nagu Paulus, saame meiegi võtta iga päeva kui võimalust kasutada kingitusi, mida Jumal on meile andnud.