Issanda kohalolu

Ühel hommikul läksin ma sõbrale külla. Ma koputasin uksele ja kui sõber mulle ukse avas, olid tal käes Piibel ja “Päevasõna” väljaanne. Ma mõistsin, et tal oli käes hommiku-palveaeg. Ma ühinesin temaga. Mu sõber luges Piiblit, tema abikaasa luges “Päevasõna” mõtisklust ja minule anti võimalus palvetada. Palve tulipunkt puudutas halvatuse käes kannatajaid. Me nimetasime kaks nime ja ma palusin nende eest.

Pärast palvet kutsus mu sõber mind igaks hommikuks nende juurde, et koos Piiblit ja “Päevasõna” mõtisklust lugeda ning palvetada. Selles väikeses hommikusöögiosaduses kogesin ma Issanda kohalolu. Ma nägin oma sõbra ja ta naise näol suurt rõõmu. See ootamatu hommikune osadus on mu elu koos Kristusega igati julgustanud.