Lootus keset hävingut
Lugege Jeremija 30:1-9
Sest vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma pööran oma Iisraeli ja Juuda rahva vangipõlve, ütleb Issand, ja ma toon nad tagasi maale, mille ma andsin nende vanemaile, ja nad pärivad selle. (Jeremija 30:3)
Arstina oli mul eesõigus olla osa meeskonnast, kes saadeti maavärinast purustatud piirkonda. Paljud olid kaotanud elu ja majad olid purunenud.
Meie abimeeskond läks erinevatesse küladesse, kus me rääkisime inimestega, lohutasime neid ja jagasime Jeesuse Kristuse rõõmusõnumit igal pool, kus avanes selleks võimalus. Kui me meeskond tegi abitööd, nägin ma pikkamööda Jumalat tegutsemas. Maavärinaohvrid said aru, et neil pole maailma asjades mingit turvalisust. Sellegipoolest otsisid nad elueesmärki pärast seda, kui olid palju kaotanud – isegi oma ligimesed. Kuna õnnetus oli avanud meile uksed jagada praktilisel viisil Jumala armastust, tuues nii kehalist kui vaimset tervenemist, hakkasid inimesed Jumala poole pöörduma.
Kui Jeremija kuulutas ette Jeruusalemma hävitamist ja vangi-põlve Paabelis, ei olnud see Jumala rahvale hea sõnum. Siiski kuulutas Jeremija hiljem, et Jumal tõotab lõpetada vangipõlve. Jeremija lausus hävingu keskel midagi positiivset – Jumal uuendab lepingu. Ja Jumal teeb seda ka meie jaoks.
Kui Jeremija kuulutas ette Jeruusalemma hävitamist ja vangi-põlve Paabelis, ei olnud see Jumala rahvale hea sõnum. Siiski kuulutas Jeremija hiljem, et Jumal tõotab lõpetada vangipõlve. Jeremija lausus hävingu keskel midagi positiivset – Jumal uuendab lepingu. Ja Jumal teeb seda ka meie jaoks.
Ajit Barkataki (India, Maharashtra)