Kannatlikkus

Töölt koju minnes läksin ma panka. Mu pea oli täis mõtteid asjadest, mida ma pidin tol õhtul tegema: õhtusöögi valmistama, pesu pesema, võrkpallitreeningule minema, kontroll-töid parandama. Kui ma telleri juurde astusin ja talle maksukviitungi ulatasin, viskas ta selle mulle tagasi, öeldes: “Kas arvate, et ma olen mõtetelugeja?” Ma olin unustanud selle täitmata.

Mu esimene reaktsioon oli minna juhataja juurde, kuid miski selle naise näos peatas mind. Varem oli ta alati olnud minuga lahke ja abivalmis. Selle asemel küsisin: “Kas teil on halb päev?” Selle peale puhkes naine nutma ja ütles: “Mu tütrel oli täna operatsioon, aga ma ei saanud tema juures olla. Ma ei saanud töölt vabaks.” Ma sirutasin oma käe üle leti ja võtsin tal käest kinni. Sellest ajast peale ütles naine iga kord, kui ma panka tulin: “See on minu klient.” Ma sain teada ta nime ja kuulsin, et ta tütar oli haigusest paranenud.

Ma teadsin, et Jumal astus vahele. Kui ma oleksin tookord tellerist tema ülemusele rääkinud, oleks naine töökoha kaotanud ja see oleks ta olukorra veel keerulisemaks teinud. Jumal kinkis mulle tol päeval kannatlikkust ja andis õppetunni kaastundest.