Palli tagasi andes
Lugege 2. Korintose 9:6-15
Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. (2. Korintose 9:7)
Kolledži pesapallivõistlust vaatades püüdis mu väike tütar kinni kogemata pealtvaatajate hulka heidetud palli. Kui see oleks olnud elukutseliste võistlus, siis oleks ta tohtinud palli endale jätta, kuid selle taseme mängudes eeldatakse, et publik annab väljakult rahva sekka lennutatud pallid tagasi. Ma soovisin, et mu tütar oleks tohtinud palli endale jätta, sest arvasin, et see teeks talle heameelt. Siis aga nägin, kuidas ta nautis, et sai palli tagasi anda.
Tegelikult oli pallile järele tulnud noormees lihtsalt pallipoiss ehk varustuseülem. Kuueaastase tüdruku jaoks oli ta “tõeline elus pesapallur”, dressis sportlane. Mu tütar poleks olnud rohkem vaimustatud ja aukartusega täidetud isegi siis, kui ta oleks palli Babe Ruthile (kuulsale Ameerika pesapallurile) endale tagasi andnud.
Samal viisil teeme me kingitusi Jumalale. Nii nagu pesapall ei kuulunud tegelikult mu tütrele, ei ole see, mis me tegelikult Jumalale anname, meie oma. Parimal juhul oleme vaid sõnakuulelikud – täites oma kohust – kingitustega, mis on kõigepealt meile antud, nagu käsib Jeesus meid Luuka evangeeliumis: “Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha” (Luuka 17:10). Kas poleks tore, kui me annaksime oma raha- ja teenimiseannid Jumalale samasuguse rõõmu- ja imetlustundega, nagu koges mu tütar pesapalli tagasi andes? See poleks ainult tavaline kingitus, vaid selline, mille Jumal vastu võtab.
Samal viisil teeme me kingitusi Jumalale. Nii nagu pesapall ei kuulunud tegelikult mu tütrele, ei ole see, mis me tegelikult Jumalale anname, meie oma. Parimal juhul oleme vaid sõnakuulelikud – täites oma kohust – kingitustega, mis on kõigepealt meile antud, nagu käsib Jeesus meid Luuka evangeeliumis: “Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha” (Luuka 17:10). Kas poleks tore, kui me annaksime oma raha- ja teenimiseannid Jumalale samasuguse rõõmu- ja imetlustundega, nagu koges mu tütar pesapalli tagasi andes? See poleks ainult tavaline kingitus, vaid selline, mille Jumal vastu võtab.
Norman Styers (Oklahoma, USA)