Elada unustades
Lugege Filipi 4:4-9
Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses. (Filipi 4:7)
Hiljuti viibisime mõnda aega Rootsis. Ühel õhtul sattusime teleprogrammile nimega “Minu elu surnuna”. See üsna kummaline saatenimi tegi mind uudishimulikuks. Ma vaatasin saadet mõni minut. See osutus multifilmiks Hadese, surnuteriigi külastamisest. Me lülitasime teleri teisele kanalile, kuid ma mõtlesin endiselt selle saate pealkirjale.
Sellele saatele mõeldes küsisin ma endalt, millele on minu keskpunkt suunatud. Kas mõnikord olen ma niivõrd hõivatud tulevikust ja isegi tänastest muredest, et tegelikult unustan elada? Mõnikord on see tõesti nii.
Aastaid tagasi hakkasin ma kirja panema oma elu “kuldseid hetki”, selliseid kordi, mil ma kogesin midagi nii imelist, et mõistsin, et tahan seda meeles pidada. Ma panin oma märkmikud spetsiaalsesse kummutisahtlisse ja aastate jooksul on neid juba üsna palju kogunenud.
Mul on küll füüsilisi valusid ja probleeme, sellegipoolest kogen ma neid kuldseid hetki. Ma näen neis Jumala hinnalist kingitust. Ma olen otsustanud tänada Jumalat eluanni ning kõikide armastuse- ja imehetkede eest, mis Jumal on mulle andnud.
Aastaid tagasi hakkasin ma kirja panema oma elu “kuldseid hetki”, selliseid kordi, mil ma kogesin midagi nii imelist, et mõistsin, et tahan seda meeles pidada. Ma panin oma märkmikud spetsiaalsesse kummutisahtlisse ja aastate jooksul on neid juba üsna palju kogunenud.
Mul on küll füüsilisi valusid ja probleeme, sellegipoolest kogen ma neid kuldseid hetki. Ma näen neis Jumala hinnalist kingitust. Ma olen otsustanud tänada Jumalat eluanni ning kõikide armastuse- ja imehetkede eest, mis Jumal on mulle andnud.
Laila Karin Geitz (Norra, Akershus)