Peretraditsioon

Sügaval südames säilitan ma hinnalist mälestust oma lapsepõlvest: igapäevast “El Aposento Alto” (“Päevasõna”) lugemist. Selle peretraditsiooni lõi mu isa, kes oli Puerto Ricos metodisti pastor. Mu vanemad ootasid, kuni mu vennad-õed ja mina koidikul elutuppa kogunesime. Me võtsime laua ääres istet – isa, ema ja lapsed. Ka meie lapsehoidjat peeti pereliikmeks ja temagi istus meie juurde laua äärde. Rutiin oli alati ühesugune. Keegi luges “Päevasõnast” vastava päeva mõtiskluse. Siis järgnes tänupalve ning me sõime lihtsa, leivast ja kohvist koosneva hommikueine. Ajakirja lehekülgedel olevad sõnumid olid õpetlikud päevaalgushetked. Need olid kristlike väärtuste miniõppetunnid, mis olid raamistatud inimhinge juurdunud lugude ja mõtisklema kutsuvate tähendamissõnadega. Need õppetunnid olid tõelised vaimulikud kogemused, mis rääkisid inimese muutumise võimalusest ja mälestus nendest kujundab mind endiselt.