Kutse palvetada

Oma jõupingutuses teha ennast ja oma perekonda teadlikumaks meid ümbritsevate inimeste vajadustest oleme siis, kui meist möödub kiirabiauto, hakanud palvetama valu käes vaevlejate ja õnnetusse sattunute eest. Ka mu lapsed on selle ideega kaasa tulnud ja kui ma ise ei märka, tuletavad nad mulle seda meelde. Ühel päeval nägi mu kolme-aastane tütar, kuidas politseinik trahvis tee ääres üht sõidukijuhti. Ta hüüatas: “Emme, me peame nende eest palvetama!”

Ma olin valmis ütlema: “Ei, kallike, see inimene ei ole haige ega viga saanud. Ta lihtsalt rikkus eeskirju,” kui adusin, et ka see juht vajab me palveid. Samuti politseinik, kes trahvikviitungit täitis! Ma mõistsin uuel viisil, et siin maa peal pole ühtki hinge, kes ei vajaks palves Jumala ette tõstmist. Ma ütlesin: “Sul on õigus! Hakkame palvetama.”