Usust juhitud

Kui zapatistide liikumine Mehhikos oli haripunktis, tehti mulle ülesandeks sooritada luurelende nende poolt okupeeritud territooriumi kohal. Ühe lennu ajal kulges kõik hästi, kuni ootamatu ilmamuutus viis nähtavuse nulli ja me olime sunnitud lendama armatuurlaua näitude järgi. Minu esimene mõte oli: “Miks mina, Issand?” Sellises olukorras näeb juhend ette, et me säilitaksime rahu ning usaldaksime armatuurlaua suuna- ja kõrgusenäitajaid ja kõrgusmõõturit. Selles stsenaariumis võib olukorrale ebapiisava tähelepanu osutamine lõppeda ruumilise orientatsiooni-kaotusega, sest me ei tea, missuguses suunas lennata. Paljud drastilised olukorrad võivad samuti põhjustada suunatunde kaotamist – töökoha kaotus, ähvardav kohtuprotsess, lähedase surm. Kui me rasketel hetkedel küsime “Miks mina?”, käsib Jumal meid jääda ustavaks ja tugevaks. Kui eluväljakutsed panevad meie usu proovile, saame hoida tugevasti kinni oma suunanäitajast, Piiblist, mis meile teed näitab. Jumala Sõna aitab meid avastada, kuidas läbi eluväljakutsete liikuda. Tänu sellele saame usu poolt kinnitatuna raskustes tugevana püsida.