Signaalid udus

Kui ma varahommikul golfi mängin, esineb mõnikord tihe udu. Me mängime siiski ka sellises olukorras, sest armastame seda mängu ja harilikult on udu ajutine. Kuid isegi siis, kui me arvame, et tunneme golfiväljakut hästi, võib see udus muutuda segadusse ajavaks ja heidutavaks ning meie kindlustunne kuivab kokku. Siis kuuleme meie ees olevaid mängijaid meile läbi udu hüüdmas, et tee on otse meie ees. Nende häälte suunast julgustatuna teeme lööke palju kindlamalt. Aga siis, kui me kaome udu sisse, hüüame omakorda meile järgnejatele juhatamaks neid õigele teele. See abi jätkub, kuni udu tõuseb ja me saame selgesti enda ees olevat teed näha.

Kui sarnane on sellega meie kristlik elu! Kui me sattume segadusse või leiame Pühakirjast sõnu, mida me ei mõista, siis vajame abi kaaskristlastelt, kes kinnitavad meile: “Tee läheb siit.” Me ei anna alla, sest armastame Jumalat ja teame, et meie teed kattev udu on vaid ajutine. Varsti udu kaob ja me näeme taas teed enda ees.