Südant puudutades
Lugege Matteuse 13:1-15
Sest selle rahva süda on kalestunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin neid parandada. (Matteuse 13:15)
Pärast enam kui 35-aastast pausi hakkasin ma uuesti kitarri mängima. Ma ei olnud teismeliseeast alates mänginud ja olin unustanud esimese peamise takistuse mängimiseks: õrnad sõrmed. Kitarristid peavad saama sõrmeotstele paksendikihi, nii et keeltele vajutamine ei tee haiget.
Lõpuks ongi mu sõrmeotstel piisav paksendikiht. Kui ma aga tõstan üles münti, paitan oma tütre juukseid või puudutan oma nägu, siis tunnen läbi paksendi ainult eseme survet, mitte eset ennast.
Nüüd mõistan ma paremini barjääri Issanda ja minu enda vahel: mu südamele on tekkinud paksendid. Püha Vaim räägib meiega me südames. Jumalaga õiges osaluses olles avame oma paksenditega südame Püha Vaimu kohalolule. Seda tehes ei ole me nende hulgas, kes kuulevad, aga ei saa aru, näevad, kuid on pimedad, puudutavad, kuid ei tunne.
Nüüd mõistan ma paremini barjääri Issanda ja minu enda vahel: mu südamele on tekkinud paksendid. Püha Vaim räägib meiega me südames. Jumalaga õiges osaluses olles avame oma paksenditega südame Püha Vaimu kohalolule. Seda tehes ei ole me nende hulgas, kes kuulevad, aga ei saa aru, näevad, kuid on pimedad, puudutavad, kuid ei tunne.
Stanley Hurst (Alabama, USA)