Lõputu voog

Ühel hilisõhtul seminariraamatukogus õppides kuulsin ma enda lähedal pealt üht jutuajamist. Ühe üliõpilase ema oli haige. Ta tahtis minna koju oma ema külastama, kuid ei saanud loobuda rahast, mida ta poole kohaga töötades teenis. See lugu puudutas mind ja ma uurisin vaikselt välja selle üliõpilase nime. Olles üsna kindel, et ta ei tunne mind, ootasin ma võimalust salaja midagi head teha. Tol õhtul tegin ma tema poolt mainitud summas tšeki sularahaks ja panin raha paberilehe sisse, millele trükkisin sõnad: “Mine oma ema vaatama. Armastusega, Jeesus.” Raha ja kirja panin ma ümbriku sisse ning asetasin üliõpilase ühiselamu kirjakasti. Hea oli tunda, et ma olin toonud muudatuse poja ja ta ema ellu.

Lõputu headusevoog saab voolata meist igaühest muutmaks meid ümbritseva maailma paremaks paigaks. Kui ma ise olen ühel päeval hädas, siis Issand, kes nägi, mida ma salaja tegin, võib tasuda minule vajaliku anniga täiesti võõra käest.