Kulunud Piibel

Täna see juhtuski: lõpuks sain ma endale samasuguse Piibli nagu oli Gailil. Gail oli üks parimaid pühapäevakooliõpetajaid, kes mul on olnud. Ta oskas argielu ja Piiblit omavahel kokku siduda. Ma tahtsin samasugust Piiblit, nagu oli Gailil. Ilmselt oli tal parim teatmepiibel, mis oli saadaval. Kui Gail õpetas, voolasid temast välja laiad piibliteadmised.

Kui Gail igal pühapäevahommikul tundi alustas, haaras ta oma Piibli paremasse kätte. Lehed libisesid edasi-tagasi. Kaas oli kulunud. Gaili Piibel hakkas kasutamisest ära lagunema. Kuid Gail ei andnud tundi nii, nagu ta seda tegi, sellepärast, et tal oli vastavate abimaterjalidega Piibel, vaid sellepärast, et ta uuris sedasama Piiblit, mis tal oli.

Heebrealastele 4:12 räägib meile, et Jumala Sõna on täis elavat väge. Kui me Piiblit loeme ja laseme selle sõnumil oma hinge jõuda, saame me seda vaimulikku väge kogeda. Kui tuleb mure ja me otsime vastuseid, siis juhib Piibel meid eluandva arusaama juurde. Mida rohkem me Piiblit loeme, seda kulunum see välja näeb.

Täna see juhtuski. Kolmekümne-aastase kasutamise järel tuli mu Piibli kaas lahti. Lõpuks näeb minugi Piibel välja nagu Gaili oma.